airplanebooksbriefcase business cogs cross election entertainment fish house law lockmedicalpeopleselfservices socialtax
Iserfissaq

Meeqqat ersiutaat qisuariaataallu


Meeqqat inuusuttullu assigiinngillat. Assigiinngitsunik qisuariaateqartarput, ukiui inerisimassusaallu apeqqutaallutik assigiinngitsunik oqariartuuteqartarlutik. Meeqqat inuusuttullu kinguaassiuutitigut atornerlugaasut qanoq qisuariartarnerannut eqqortunut nalunaarsuiffeqanngilaq. Ataanili ersiutit qisuariaatillu ilaat takuneqarsinnaasarput. Taamaammat ersiutitut qisuariaatitullu meeqqap takutissinnaasaatut nalunarsukkat tamakkiisuunngillat. Meeraq matumani nalunaarsimanngitsunik qisuariaateqarsinnavoq.

  • Pissusilersornerup allanngornera: Meeqqap inuusuttulluunniit pissusilersornerata tassanngaannaq allanngornera maluginiaruk. Ass. ammasuulluni iliuuseqarniartuunermiit imal. alapernaatsuunermiit matoqqasunngornermut. Pissusilersornerup tassanngaannaq allanngornera meeqqap inuunerani sakkortuumik pisoqarsimaneranik isumaqarsinnaavoq. Taamaalilluni pissusilersornerata allannguuteqarnera meeqqap toqqissiviilliorneranut ersiutaasinnaavoq. Meeqqat inuusuttullu sivisuumik kinguaassiuutitigut atornerlugaasimasut ilaat, atornerlugaaneq meeqqap ulluinaanut ilaalersimammat, pissusilersornermikkut allannguuteqarnermik takutitsisariaqannginnerat matumani maluginiassavat
  • Kinguariarneq: Meeqqat ilaat kinguariarnikkut imal. ineriartornerminni unittoornikkut toqqissiviillutik qisuariartarput. Taanna ass. meeraaqqatut oqalulernikkut imal. perusuersarfiliarsinnaagaluarluni siniffimmi/qarlinnut quinikkut pisinnaavoq.
  • Inummik aalajangersimasumik iluarinngisaqarneq: Meeqqat inersimasumik imal. inummik aalajangersimasumik ilaqarnissamut akerliusinnaapput piumassuseqannginnermilluunniit takutitisinnaallutik.
  • Kinguaassiuutitigut ernumanaatilimmik pissusilersorneq: Meeqqaat inuusuttullu kinguaassiuutinut tunngatillugu pissusilersornerat inersimasut atoqatigiittarnerattut pissuseqalerpat, ass. meeqqap ukiuinut naleqqutinngitsumik kinguaasiutinut tunngasunik pissusilersorpat, pissusissamisuunngilaq inersimasullu akulerunnissaat akisussaaffigaat. Meeqqap meeraqammi inersimasulluunniit kinguaassiuutitigut killissaa qaangerpagu tamanna pissusissamisuunngilaq. Meeraq ingasaassamik kinguaassiuutitigut imminut inertinniarsarisarpat ass. pinngitsaalinertut
    ittumik tissarsartarpat/kinguaassiuutimik tagiartuisarpat, qisuariarfigisariaqarpoq. Meeraq taama ukiulinni nalinginnaanngitsumik atoqatigiinnermik kinguaassiuutitigullu iliuutsinik eqqartuisarpat maluginiaanerunissamut tunngavissaqarpoq.
  • Tassanngaanaq qissasertarneq: Meeqqat amerlasuut kinguaassiuutitigut atornerlugaasut oqaloqatissaqanngittutut misisarput. Innarlerneqarsimanermi misigissutsit oqaasinngorsinnaanngikkaanngamikkit tassanngaannaq qissasernermik takutitsisinnaasarput.
  • Sinissaaleqineq sinnattupilunnerlu: Sinissaaleqineq sinnattupilunnerlu nalinginnaasumit akulikinneruppata immaqalu qisuariaataasinnaasunik allanik ilaqarlutik, immikkut maluginiaanissaq tunngavissaqarpoq.
  • Nikallunganeq: Meeqqat kinguaassiuutitigut atornerlugaanerup kingorna aliasuttuarneq, kisimiittutut misigisimaneq soriarsinnaannginnerlu misigisinnaavaat.
  • Kamassarneq aallaamanerlu: Meeqqat ilaat sakkortuumik pissusilersulersarput. Tamanna tassaasinnaavoq kamarujussuarneq imal. meeqqanik inersimasunillu saassussineq. Meeqqat allat aallaamasarput suullu tamaasa sukkasoorujussuarmik ingerlattarlugit.
  • Ukkassilluarsinnaannginneq: Meeqqat ilaasa suliamik pinnguaammilluunniit ataatsimik ukkassisinnaaneq ajornartorsiutigisarpaat. Ataatsimut isiginnissinnaanertik annaagajuppaat, kamajapput puigulertorsinnaasarlutillu.
  • Imminut ajoquserniartuuneq imminut toqunnissamik eqqarsarneq – imminullu toqoriarneq: Meeqqat imminnut kilertitersinnaasarput, uutarsinnaasarput allatulluunniit imminnut ajoqusersinnaasarput. Imminut toqunnissaq eqqarsataasinnaavoq imminullu toqoriartoqarsinnaalluni.
  • Imminut naleqartinnginneq, ikiorfeqannginneq sorusussuseqannginnerluunniit: Meeqqat imminnut upperiunnaarsinnaapput naleqartutullu misiginatik.
  • Oqalukkumannginneq: Meeqqat nipaatsutut pissuseqarsinnaapput allanullu akuliukkumassanatik. Tamanna kinguaassiuutitigut atornerlugaanerup isertuuteqquneqarneranik imal. oqaluttuarpata kinguneqartinneqarnissaanik sioorasaarneqarsimanermik patsiseqarsinnaavoq.
  • Timikkut ersiutit: Meeraq timimigut ersiuteqarpat soorlu tilluusaqarpat, qanermi eqqaagut kimillanneqarpat qanermigulluunniit ajoqusersimappat, kinguaassiuutiminiit aniasoqarpat, kinguaassiuutimigut anniarpat, atoqatigiinnikkut tuniluuttumik nappaateqarpat assigisaannilluunniit ersiuteqarpat, ernumanissaq tunngavissaqarpoq.
  • Naarlunneq niaqorlunnerlu: Meeqqat amerlasuut tarnikkut nanertuutit timinut sunniutaannik inuunerliornerannut takutitsisunik ersiuteqalersarput. Taakku tassaasinnaapput naarlunneq, niaqorlunneq timilluunniit ilaagut allakkut anniarneq. Tarnikkut nanertuutit timikkut ersiutaat nassuiarneqarsinnaasanngillat.
  • Eqqiluisaarnermut tunngatillugu maluginiangitsuugassaanngitsoq: Meeqqat ilaat aamma eqqiluisaanngitsutut isikkoqarsinnaapput, ipertuunik atisaqarlutik asattoqqunatik/uffarumanatik. Akerlianillu meeqqat ilaat aamma ingasattajaartumik asattorusussuseqarsinnaapput.
  • Tarnikkut nappaateqarnikkut nerinermut tunngatillugu akornuteqarneq: Meeqqat ilaat nerinermut tunngatillugu akornuteqarsinnaapput soorlu anoreksi (imminut kaatsinneq) imal. bulimi (nererujussuarneq naggataagullu meriarneq).
  • Amigaatilimmik ingasaassamilluunniit kannguttassuseqarneq: Meeqqat ilaasa timertik ass. angigisaminnik atisalersorlutik toqortorniarsarisarpaat. Akerlianik meeqqat ilaat malunnavissumik peqqusaarpasittumik atisalersortarput.

Ersiutit qisuariaatillu assigiinngitsut kinguaassiuutitigut atornerluinerinnarmi atuutinngillat. Qisuariaatsit meeqqap inuunerani pissutsit assigiinngitsut tunngavigalugit pilersimasinnaasut, nalinginnaasumik inuunerliornermut ersiutaasinnaapput. Taamaammat suut meeqqap inuunerissusaanut sunniuteqarsinnaanerisa (ass. ulluunerani paaqqinnittarfik, klubbimi avatangiisit, angerlarsimaffik, ikinngutit, ineriartorneq assigisaallu) isumaliutiginissaat pingaaruteqarpoq.

Ersiutinik qisuariaatinillu ernumanaatilinnik maluginiagaqaraanni, taakku allattortariaqarput aqutsisorisamullu immaqalu suleqatinut oqaatigalugit. Meeqqap aamma nalinginnaanerusumik qanoq innera pillugu oqaluunnissaa isumassarsiatsialaagajussaaq. Piffissap ingerlanerani meeqqap qanoq innera malittariniarlugu piffissaq aaqqissugaanerusoq – immaqalu meeqqap pisuni assigiinngitsuni ass. pinngitsaalineqartutut misigigaangami qanoq qisuariartarneranik maluginiaaneq aallartinneqarsinnaavoq.

Meeraq ilisarisimalluanngisat imal. ullut tamaasa attaviginngisat ernumassutigilerukku, paasissutissat taakku – ass. suleqatinut allanut meeqqamik ilisarisimannittunut imal. suliffiup aqutsisuinut ingerlateqqinnissaat pingaaruteqarpoq.